Ostukorv on tühi
Liitu ka meie uudiskirjaga!
5 ÄGEDAMAT SUP MATKARADA EESTIS
Kuupäev: 03.06.2026
Eesti jõed justkui ei karju endast. Nad ei ole eksootilised, ei ole troopilised, aga kui sa korra laua peale astud ja esimese käänaku taha kaod, saad aru, miks need, kes siin on käinud, tulevad ikka tagasi. Siin on Sulle 5 põnevat ja maalilist rada, mille pärast tasub laud autosse visata juba sel reedel.
1. Kiidjärve-Taevaskoda: Ahja jõgi (11,8 km - Põlva maakond)
See on vaieldamatult Eesti kauneim SUP-matkarada. Ahja jõgi kulgeb läbi iidse liivakivioru, mille kaldad tõusevad kohati kümnetesse meetritesse, näidates punakat devoni-aegset kivimit. Maastik on nii dramaatiline, et tundub kohati lausa võõras Eesti jaoks. Kiidjärvelt startides jõuad aeglaselt looklevast jõelõigust kuulsatesse Suure ja Väikese Taevaskoja liivakivipaljandite alla, mis on kaks hiiglaslikku kiviseina, mida rahvasuus kutsutakse Eesti looduse pühakojaks. Lisaks liivakivile kaunistavad rada mitmesugused kärestikud (klass I–II), mis lisavad põnevust ilma et matk ohtlikuks muutuks. 11,8 km on mugav ühe päevaga läbitav distants, lõpp-punkt Taevaskoja puhkealal, kus on ujumiskoht ja telkimisala.
Nõuanne: Parim aeg on varahommik, mil udu hõljub jõe kohal ja valgus mängib liivakivipaljanditel. Augustis-septembris on veetase ideaalne.
2. Võhandu jõgi: Võru-Leevijõe lõik ( ~14 km - Põlva/Võru maakond)
Võhandu on Eesti üks müstilisemaid jõgesid, millest ühte osa kutsutakse Pühajõeks. Käänuline ja aeglane allpool, elav ja kärestikuline ülalpool, see lõik kätkeb endas Lõuna-Eesti maastiku parimaid palasid: põlised lehtmetsad, ja liivarannad, kus aerulaud sõna otseses mõttes peatub pehmel liival. Võhandu ülemjooks on kärestikulisem ja nõuab natuke rohkem kogemust, aga pakub adrenaliinirohkeid kogemusi ja imelist fotomaterjali. Jõgi on tuntud oma kristallselge vee poolest, milles peegeldub intagrammable lehtmets - suvel lopsakas ja roheline, sügisel kuldne ja värviline.
Nõuanne: Kärestikel (klass II) soovitame kanda vesti. Jõgi on kohati madal - kontrolli veetaset enne minekut.
3. Piusa jõgi: Härma müüride lõik (10 km - Põlva maakond)
Piusa jõgi ürgoru südames on Eesti üks salajasemaid SUP-paradiise. Kuni 43 meetri kõrgused Härma liivakivimüürid kerkivad jõe kohal nii järsult, et tunned end jõeoru põhjas nagu mägimaastikul. Tegemist on ühe ilusamana kirjeldatava lõiguga Eestis — pruunikaspunased liivakivipaljandid vahelduvad lopsakate kadakate ja lepametsadega. Piusa on Ahja vennas: sama liivakivipärand, aga palju vaiksem ja vähem külastajaid. Kui soovid sama maagiat ilma rahvahulkadeta, siis see on sinu koht!
Nõuanne: Piusa on tuntud rikkaliku linnustiku poolest - kaasa binoklid ja hoia silmad lahti jõevähkide osas, sest neid peaks siin veel elama. Püüda tohib neid aga ainult augustis.
4. Mustjõgi: Kanepi–Põlva lõik (~12 km - Põlva maakond)
Mustjõgi on see vaikne tegelane, keda pole turistijuhendites, aga kohalikud teavad hästi. See aeglaselt looklev madalaveeline jõgi Põlvamaal on ideaalne neile, kes soovivad esimest korda SUP-laual seista ja mitte muretseda kärestike pärast. Vesi on rahulik, peegeldades vanametsade rohelust. Mustjõel näed sageli kopraid, haigureid ja kui veab, siis ka saarmaid. Jõgi kulgeb läbi põliste lepikute ja niitude, mis on meie Eesti kõige puhtamal kujul.
Nõuanne: Parim varajane hooaeg (mai–juuni), kui rannaniidud on õitsvad ja veetase optimaalne.
5. Pirita jõgi: Aegviidu-Pirita lõik (~35 km - Harjumaa)
Pirita on ainuke rada Eestis, mis lõpeb merega. Sa alustad männimetsast, turbapruunist veest ja kärestikulisest ülemjooksust - ning lõpetad Tallinna lahel, laud lainetes, linn silmapiiril. Kusagil mujal Eestis ei saa ühel päeval nii palju erinevat maastikku. Aegviidust alates on jõgi kitsas ja elav - erinevad kärestikud hoiavad su ärkvel, kaldad on nii lähedal, et puud ulatuvad üle su pea. Männikud annavad tasapisi teed lehtmetsadele, jõgi laieneb ja aeglustub, ning kohati on vesi nii peegelsile et aerutad kahe taeva vahel. Lõppjaam Pirita rannas on omalaadne: jõest merele astumine on tunne, mida tasub korra kogeda.
Nõuanne: Kevadel on kärestikud elavamad, suvel rohkem liivarandu peatuseks.
See on vaieldamatult Eesti kauneim SUP-matkarada. Ahja jõgi kulgeb läbi iidse liivakivioru, mille kaldad tõusevad kohati kümnetesse meetritesse, näidates punakat devoni-aegset kivimit. Maastik on nii dramaatiline, et tundub kohati lausa võõras Eesti jaoks. Kiidjärvelt startides jõuad aeglaselt looklevast jõelõigust kuulsatesse Suure ja Väikese Taevaskoja liivakivipaljandite alla, mis on kaks hiiglaslikku kiviseina, mida rahvasuus kutsutakse Eesti looduse pühakojaks. Lisaks liivakivile kaunistavad rada mitmesugused kärestikud (klass I–II), mis lisavad põnevust ilma et matk ohtlikuks muutuks. 11,8 km on mugav ühe päevaga läbitav distants, lõpp-punkt Taevaskoja puhkealal, kus on ujumiskoht ja telkimisala.
Nõuanne: Parim aeg on varahommik, mil udu hõljub jõe kohal ja valgus mängib liivakivipaljanditel. Augustis-septembris on veetase ideaalne.
2. Võhandu jõgi: Võru-Leevijõe lõik ( ~14 km - Põlva/Võru maakond)
Võhandu on Eesti üks müstilisemaid jõgesid, millest ühte osa kutsutakse Pühajõeks. Käänuline ja aeglane allpool, elav ja kärestikuline ülalpool, see lõik kätkeb endas Lõuna-Eesti maastiku parimaid palasid: põlised lehtmetsad, ja liivarannad, kus aerulaud sõna otseses mõttes peatub pehmel liival. Võhandu ülemjooks on kärestikulisem ja nõuab natuke rohkem kogemust, aga pakub adrenaliinirohkeid kogemusi ja imelist fotomaterjali. Jõgi on tuntud oma kristallselge vee poolest, milles peegeldub intagrammable lehtmets - suvel lopsakas ja roheline, sügisel kuldne ja värviline.
Nõuanne: Kärestikel (klass II) soovitame kanda vesti. Jõgi on kohati madal - kontrolli veetaset enne minekut.
3. Piusa jõgi: Härma müüride lõik (10 km - Põlva maakond)
Piusa jõgi ürgoru südames on Eesti üks salajasemaid SUP-paradiise. Kuni 43 meetri kõrgused Härma liivakivimüürid kerkivad jõe kohal nii järsult, et tunned end jõeoru põhjas nagu mägimaastikul. Tegemist on ühe ilusamana kirjeldatava lõiguga Eestis — pruunikaspunased liivakivipaljandid vahelduvad lopsakate kadakate ja lepametsadega. Piusa on Ahja vennas: sama liivakivipärand, aga palju vaiksem ja vähem külastajaid. Kui soovid sama maagiat ilma rahvahulkadeta, siis see on sinu koht!
Nõuanne: Piusa on tuntud rikkaliku linnustiku poolest - kaasa binoklid ja hoia silmad lahti jõevähkide osas, sest neid peaks siin veel elama. Püüda tohib neid aga ainult augustis.
4. Mustjõgi: Kanepi–Põlva lõik (~12 km - Põlva maakond)
Mustjõgi on see vaikne tegelane, keda pole turistijuhendites, aga kohalikud teavad hästi. See aeglaselt looklev madalaveeline jõgi Põlvamaal on ideaalne neile, kes soovivad esimest korda SUP-laual seista ja mitte muretseda kärestike pärast. Vesi on rahulik, peegeldades vanametsade rohelust. Mustjõel näed sageli kopraid, haigureid ja kui veab, siis ka saarmaid. Jõgi kulgeb läbi põliste lepikute ja niitude, mis on meie Eesti kõige puhtamal kujul.
Nõuanne: Parim varajane hooaeg (mai–juuni), kui rannaniidud on õitsvad ja veetase optimaalne.
5. Pirita jõgi: Aegviidu-Pirita lõik (~35 km - Harjumaa)
Pirita on ainuke rada Eestis, mis lõpeb merega. Sa alustad männimetsast, turbapruunist veest ja kärestikulisest ülemjooksust - ning lõpetad Tallinna lahel, laud lainetes, linn silmapiiril. Kusagil mujal Eestis ei saa ühel päeval nii palju erinevat maastikku. Aegviidust alates on jõgi kitsas ja elav - erinevad kärestikud hoiavad su ärkvel, kaldad on nii lähedal, et puud ulatuvad üle su pea. Männikud annavad tasapisi teed lehtmetsadele, jõgi laieneb ja aeglustub, ning kohati on vesi nii peegelsile et aerutad kahe taeva vahel. Lõppjaam Pirita rannas on omalaadne: jõest merele astumine on tunne, mida tasub korra kogeda.
Nõuanne: Kevadel on kärestikud elavamad, suvel rohkem liivarandu peatuseks.
